Vahelduvvool

•  Vahelduvvool-

Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel
vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on
vaja võrgust sõltumatut toiteallikat – akut autol või
taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas.
Alalisvooluga töötab praegu veel enamus
transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss.
Elektrienergia saadakse nende jaoks aga
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu.
Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja
galvaanikaseadmed.
Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt
varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda
kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist
kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka
erinevusi.
Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on
siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka
saehammaspinget.

• Kaitsemaandus- Kaitsemaandus - pingestamiseks mitte ettenähtud juhtiva osa maandamine inimese kaitseks elektrilöögi eest
  
  Kaitsemaandus - seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises 
  elektriohutuse eesmärgil.
  
  Kaitsemaanduse (PE) ja neutraal ehk nulljuhtmed (N) võivad olla kokku ühendatud ainult TN või TT juhistikusüsteemide jagamispunktis. Kui N ja PE on ühendatud tarbija lähedal, siis PE juhtmetes tekib vool, mis paneb rikkevoolukaitselülitit põhjuseta rakenduma isegi kui kõigi elektriseadmete isolatsioon on korras.

• Lühis- Lühiseks nimetatakse elektiahela erineva potentsiaaliga osade ühendust üle lõpmata väikese takistuse, mille tulemusena vool ahelas tõuseb järsult, ületades tunduvalt püsitalituse lubatud suurima väärtuse. 
   Lühised on elektrivarustussüsteemide avariide põhiliigid ning on oma olemuselt juhuslikku laadi. 
   Lühiseks loetakse ka ühefaasilist maaühendust või ühendust maandatud korpusega jäigalt maandatud võrgu neutraali korral. 
   Lühised 3-faasilistes võrkudes ja seadmetes võivad olla kolme-, kahe- või ühefaasilised. Kolmefaasilist lühist nimetatakse ka sümmeetriliseks lühiseks. 
• Kaitsmed- 
  
•  sulavkaitse -

Sulavkaitse on lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab 

lubatud väärtuse. Sulavkaitsme põhiosa on enamasti kergsulavast metallist (tsingist, hõbedast) 

sular (traat, varras või riba), mis elektrivoolu toimel kuumeneb ja rakendumisvoolu juures 

sulab, ehk nagu tavaliselt öeldakse: põleb läbi. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest – mida 

tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. 

Idee on selles, et kui tekib lühis, siis on võrratult lihtsam välja vahetada suhteliselt lühike 

voolujuht – sular või sulavkaitse – kui kaitstav jadamisi olev enamasti mõõtmatult pikem liin 

või elektrimasina mähis, et see jääks terveks. Sular peab olema valitud nii, et selle ristlõige ei 

taluks suuremat voolu kui kaitstava ahela juhid, ning et ta põleks läbi võimalikult madala 

vooluga, kuid võimaldaks seejuures kõiki tehnoloogiliselt vajalikke toiminguid ja talitlusi. 

Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased 

põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare 

kustumist võimaldav keskkond. 

Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon – sulari sulamiskestuse sõltuvus 

voolutugevusest. Joonisel 3.1.1 on näitena tüüpilised 16, 40 ja 100 amprise nimivooluga sulari 

rakendumistunnusjooned. 

• Bimetallkaitse -

Automaatkaitse e. bimetallkaitse töö põhineb soojuspaisumisel. Kui vool liigselt suureneb, siis kaitsmes olev metallist plaat paisub ja katkestab vooluringi.

Bimetallkaitse – korduvkasutatav, koosneb kahest erinevast metallplaadist, mis soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab etteantud piiri.

Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumisteguriga materjalist koosnev jaahelas lülitina toimiv kahepoolne metall-leheke, mis voolu toimel soojeneb ja kõverdub, sest ühest metallist osa pikeneb rohkem, kui teine. Kaitsme nimiväärtusest suurema voolu korral kontakt lüliti klemmide vahel kaob (kaitse
rakendub). Voolu puudumisel bimetallkaitse jahtub, kõverus kaob ja kontakt taastub. Seade on uuesti kasutusvalmis.

Kasutatud kirjandus:
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_1_Sulavkaitse.pdf